Õpi selgeks 3-sammuline strateegia, mida kasutavad juba 600 vanemat.
"Esialgu oli ka meile see lähenemine võõras, kuid Tiia oma energia ja usuga sellesse, mida ta teeb, suutis ära võluda lapsed, lapsevanemad, õpetajad ja tugispetsialistid. Usaldus tekkis juba esimeste lastega tegeledes, kui tulemused olid silmaga nähtavad."
SIIRI KRUUSE
LASTE JA PEREDE TUGIKESKUSE JUHATAJA
"Mäng on imeline. Tiia, kellel on mänguterapeudina olemas oskused laste juhitud mängu toetada, on just see õige inimene neid teadmisi ka teistega jagama!"
SIRLI KIVISAAR
MÄNGUTERAAPIA MAALETOOJA JA KOOLITAJA
"Lapse juhitud mäng on väga oluline - see suurendab usaldust, uudishimu, õpetab probleemide lahendamist ja arendab sõnavara. Mängimine toetab ja tugevdab peres paremat omavahelist suhtlust."
KERSTI PUUSILD
ERIPEDAGOOG JA PSÜHHOSOTSIAALNE KRIISINÕUSTAJA
Tiia Randpere laualt
Viljandi, Viljandimaa
22. oktoober
__
Kallis lapsevanem,
Kui sa tahad lahti saada käitumisprobleemidest, vihapursetest, jonnihoogudest, sõnakuulmatusest, klammerdumisest jne...
Ja tahad, et sinu kodus valitseks rahu ja harmoonia..
Siis on SEE kõige tähtsam raamat, mida sa eales loed.
Kohe räägin, miks:
Minu nimi on Tiia Randpere ja kuus aastat tagasi läksin ma õppima mänguteraapiat.
Ma õppisin mänguteraapiat teadmisega, et see on mõeldud lastele, kes on läbi elanud suuri traumasid: leina, vanemate lahkuminekut, raskeid haigusi või muid suuri elumuutusi.
Arvasin, et mänguteraapia on mõeldud ainult nendele lastele, kes on kogenud midagi väga-väga rasket..
Aga ühel päeval, kui vaatasin tagasi aastate jooksul teraapiasse tulnud laste juhtumite peale, avastasin midagi, mis muutis kõike.
Ma hakkasin ükshaaval kirja panema põhjuseid, miks vanemad oma lapsed teraapiasse tõid.
Ja tuli välja, et lapsed polnudki alati siin suurte traumade pärast.
92% pöördumistest oli seotud igapäevaste probleemidega nagu jonni- ja vihahood, hirmud, klammerdumine, õe-venna kiusamine, ebasobival ajal tähelepanu nõudmine jne.
See pani mind mõtlema: kui minu juures käimine neid aitab, miks mitte õpetada seda mängu vanematele, et nad saaksid ise kodus lastega mängida?
NII MA TEGINGI. JA SEE TÖÖTAS!
Vanemad said oma laste käitumismurede lahendamisega hakkama kodus – ilma, et oleks vaja spetsialistide poole pöörduda. Tulemused olid uskumatult kiired ja tõhusad.
See oli tõeline läbimurre.
Naljakas on see, et paljud minu tuttavad ei saa tänase päevani aru, mida ma täpselt teen.
Mõned küsivad minult ikka veel:
"Oota, sa nagu lihtsalt mängid lastega?" - Jah!
"Ja see peaks neid aitama?" - Mitte peaks, vaid aitabki!
Aga on väga oluline mõista, et see ei ole lihtsalt mäng.
See on "Lapse juhitud mäng"...
See on üks kindel 3-sammuline strateegia, mida on kasutatud juba rohkem kui sada aastat.
Siiani on see olnud peamiselt terapeutide ja spetsialistide pärusmaa ja vanematele seda eriti õpetatud ei ole.
Kuni praeguseni...
Ma olen loonud lihtsa ja selge 3-sammulise raamistiku, et vanemad nagu sina saaksid seda kasutada ja omal käel käitumisprobleemidest vabaneda.
See ei ole nii raske, kui tundub.
Rohkem kui 600 vanemat võivad seda kinnitada...
Liisa, 5a poisi ema
Märgatavad muutused
Aitäh heade soovituste eest. Lisaks sellele, et lasteaia kasvataja märkas, et laps on “maha rahunenud”, on minuga suheldes samuti muutusi märgata - ta on sõbralik, tasakaalukas, abivalmis. Mul on väga hea meel, et on positiivseid märke näha ja teada, et midagi temas muutub.
Kaisa, 5a poisi ema
Ropendamine lahendatud
Meil oli lapsel väga suur probleem ropendamisega. Järsku hakkas laps ropendama söögi alla ja söögi peale, kodus, lasteaias, igal pool. Keelamine ei toiminud. Mängisime lapse juhitud mängu Tiia soovituste järgi ja nelja korraga oli ropendamine läinud. Iga korraga jäi aina vähemaks, kuni lõpuks lihtsalt kadus.
Dagmar, 4a poisi ema
Meil töötab
Algselt oli mure lapse käitumisega, aga sina panid meid tõesti vaatama oma last teise pilguga. Nüüd oskame vaadata ja lahendada probleeme mängimisega (mille peale poleks ise kunagi tulnud). Mängimine on teda ja meid palju aidanud ja meid ka perena lähedasemaks muutnud.
Siret, 4a poisi ema
Tunnetega toimetulek
Abi otsimise põhjus oli lapse tunnetega toimetulek. Kui laps oli rahulolematu, siis lõi, näpistas või küünistas ema ja väikest venda. Vihaga uksed paukusid. Sinu soovitusi rakendades oleme jõudnud nii kaugele, et laps julgeb öelda, kui ta on kurb või vihane. Ta annab mõista kui tahab üksi olla või kui tahab lähedust. Kodus on rahunenud käitumine ja nad on hakanud koos vennaga mängima.
Katrin, 4a poisi ema
Kergelt ärritumine
Peale kolimist ja väikese venna sündi muutus suurema lapse käitumine - ta muutus ärevaks, ärritus kergelt ja klammerdus ema külge. Teadsin, et uue pereliikme sünd mõjutab teda, kuid ei arvanud et niivõrd tugevalt. Peale seda, kui hakkasime lapse juhitud mängu mängima, on olukord palju parem. Laps ärritub vähem ja klammerdumist esineb harva. Tunnen, et meile on see hästi mõjunud.
Helen, 6a poisi ema
Laps ei jätnud hingamisruumi
Varem oli laps paigalpüsimatu ja pealetükkiv, ei jätnud nn ”hingamisruumi” - vähem kui kahe kuuga on olukord täiesti muutunud: ta suudab rahulikult vaadata telekat, mängida omaette või meisterdada. Isegi söögitegemisel proovib abiks olla ja näiteks kartulit koorida. Varem selliseid asju polnud.
Kätlin, 5a tüdruku ema
Seletamatud hirmud
Lapsel tuli järsku kuidagi palju hirme. Näiteks: Ühest toast teise tuppa minnes kartis pimedust. Kartis kassi, kuigi endal kodus kass. Nähes kuskil multikas pahasid tegelasi, siis eeldas, et need tulevad aknast sisse ka meile koju. Lapse juhitud mängus sain aru, et need olukorrad tõesti on igas mängus sees. Lõpuks tahtis laps ise nendest rääkida ja oleme saanud neist jagu.
Annika, 5a poisi ema
Üks ühele aeg!!
Üks-ühele mänguaeg on lapsele väga kasulik olnud ja ta tõesti naudib seda. Iga kord kui mängime on ta rõõmus ja pärast räägib isale, kui põnev tal oli ja mida tegime. Ta tunneb ennast nö juhirollis väga hästi.
Liisa, 5a poisi ema
Märgatavad muutused
Aitäh heade soovituste eest. Lisaks sellele, et lasteaia kasvataja märkas, et laps on “maha rahunenud”, on minuga suheldes samuti muutusi märgata - ta on sõbralik, tasakaalukas, abivalmis. Mul on väga hea meel, et on positiivseid märke näha ja teada, et midagi temas muutub.
Kaisa, 5a poisi ema
Ropendamine lahendatud
Meil oli lapsel väga suur probleem ropendamisega. Järsku hakkas laps ropendama söögi alla ja söögi peale, kodus, lasteaias, igal pool. Keelamine ei toiminud. Mängisime lapse juhitud mängu Tiia soovituste järgi ja nelja korraga oli ropendamine läinud. Iga korraga jäi aina vähemaks, kuni lõpuks lihtsalt kadus.
Dagmar, 4a poisi ema
Meil töötab
Algselt oli mure lapse käitumisega, aga sina panid meid tõesti vaatama oma last teise pilguga. Nüüd oskame vaadata ja lahendada probleeme mängimisega (mille peale poleks ise kunagi tulnud). Mängimine on teda ja meid palju aidanud ja meid ka perena lähedasemaks muutnud.
Siret, 4a poisi ema
Tunnetega toimetulek
Abi otsimise põhjus oli lapse tunnetega toimetulek. Kui laps oli rahulolematu, siis lõi, näpistas või küünistas ema ja väikest venda. Vihaga uksed paukusid. Sinu soovitusi rakendades oleme jõudnud nii kaugele, et laps julgeb öelda, kui ta on kurb või vihane. Ta annab mõista kui tahab üksi olla või kui tahab lähedust. Kodus on rahunenud käitumine ja nad on hakanud koos vennaga mängima.
Katrin, 4a poisi ema
Kergelt ärritumine
Peale kolimist ja väikese venna sündi muutus suurema lapse käitumine - ta muutus ärevaks, ärritus kergelt ja klammerdus ema külge. Teadsin, et uue pereliikme sünd mõjutab teda, kuid ei arvanud et niivõrd tugevalt. Peale seda, kui hakkasime lapse juhitud mängu mängima, on olukord palju parem. Laps ärritub vähem ja klammerdumist esineb harva. Tunnen, et meile on see hästi mõjunud.
Helen, 6a poisi ema
Laps ei jätnud hingamisruumi
Varem oli laps paigalpüsimatu ja pealetükkiv, ei jätnud nn ”hingamisruumi” - vähem kui kahe kuuga on olukord täiesti muutunud: ta suudab rahulikult vaadata telekat, mängida omaette või meisterdada. Isegi söögitegemisel proovib abiks olla ja näiteks kartulit koorida. Varem selliseid asju polnud.
Kätlin, 5a tüdruku ema
Seletamatud hirmud
Lapsel tuli järsku kuidagi palju hirme. Näiteks: Ühest toast teise tuppa minnes kartis pimedust. Kartis kassi, kuigi endal kodus kass. Nähes kuskil multikas pahasid tegelasi, siis eeldas, et need tulevad aknast sisse ka meile koju. Lapse juhitud mängus sain aru, et need olukorrad tõesti on igas mängus sees. Lõpuks tahtis laps ise nendest rääkida ja oleme saanud neist jagu.
Annika, 5a poisi ema
Üks ühele aeg!!
Üks-ühele mänguaeg on lapsele väga kasulik olnud ja ta tõesti naudib seda. Iga kord kui mängime on ta rõõmus ja pärast räägib isale, kui põnev tal oli ja mida tegime. Ta tunneb ennast nö juhirollis väga hästi.
Mida rohkem ma "Lapse juhitud mängu" süvenesin, seda enam leidsin, et see töötab sisuliselt kõikjal..
Väiksematel ja suurematel.
Poistel ja tüdrukutel.
Ja seda nii tõsisemate kui kergemate probleemide puhul.
Ma sain aru, et see töötab, aga ma ei teadnud, kuidas ma selle vanematele lihtsalt ja arusaadavalt selgeks teen.
Ma hakkasin järjest proovima..
Minu juurde sattus palju vanemaid, kelle lapsi ma ei jõudnud ajaliselt enda juurde teraapiasse võtta..
Niisiis hakkasin vanematele seda mängu selgitama, et nad saaksid ise kodus oma lapsega mängida.
Nad proovisid seda ja pärast andsid mulle tagasisidet.
Nii käis kümnete vanematega korduv edasi-tagasi vestlus.
Kuni lõpuks olin välja töötanud lihtsa 3-sammulise raamistiku, mida saavad kõik vanemad ja spetsialistid järgida.
See toob stabiilselt ja järjepidevalt tulemusi, ja sellest on abi, kui laps:
Jonnib või vihastab
On agressiivne
Lööb/hammustab/küünistab
On kiusaja või kiusatav
Teeb asju mida ei tohi
Hakkab vastu
Lollitab/trallitab ebasobival ajal
Nõuab tähelepanu
Kardab/klammerdub
Kasutab tobedaid sõnu
Käsutab vanemaid
Jonnimisest ja agressiivsusest kuni kartmise ja kammerdumiseni.
Ja veel üks käitumismuster, millele ma ei osanud nime anda aga mis on sisuliselt..
Küsimust tekitav käitumine
See on kahtlane ja küsimust tekitav käitumine - sa ei saa täpselt aru miks laps seda teeb või mida ta sellega saavutada tahab.
Näiteks: laps peidab teiste mänguasju, varastab piltide tagant kinnitusnätsu või loobib toiduaineid põrandale.
Lapse juhitud mäng ei ole "voo-do" ega mõni esoteeriline lähenemine.
See on testitud süsteem, mis toob tulemusi.
Ma kohe seletan lähemalt, kuidas see täpselt töötab.
Aga enne vaatame...
Kas sa oled vanem, kelle laps jonnib või vihastab sageli? Sa tahad vähendada tema jonnihoogusid, andes talle vabaduse väljendada end turvaliselt ja mänguliselt, ilma igapäevaste konfliktideta.
Kas laps klammerdub sinu külge või tunneb end ebakindlalt? Lapse juhitud mäng kasvatab temas enesekindlust ja sisemist turvatunnet, aidates tal iseseisvuda ja oma hirme ületada – muutes ta tugevamaks ja julgemaks.
Kas laps otsib pidevalt sinu tähelepanu, eriti ebasobival ajal?
Mängu kaudu saab ta sinu täieliku ja keskendunud tähelepanu, mis rahuldab tema vajaduse olla nähtud ja kuuldud – lõpetades juhuslikud tähelepanu nõudmised ja luues sügavama sideme teie vahel.
Kas lapsest on saanud pere boss, kes käsutab ja tahab kõike ise otsustada? Lapse juhitud mäng annab talle võimaluse oma juhtimisvajadust turvaliselt väljendada, rahuldades tema soovi teisi kontrollida – ilma et ta peaks kodus pidevalt käskude ja soovidega esile tõusma.
Kas sa oled vanavanem, kes tahaks oma lapselastega luua unustamatuid hetki? Sa tahad olla rohkem kui lihtsalt keegi, kes vaatab kõrvalt. Sa tahad pakkuda turvalist, soojade mälestustega täidetud keskkonda, kus laps saab õppida ja kasvada.
Kas sa oled lasteaiaõpetaja või muu lastega töötav spetsialist, kes otsib uusi viise laste käitumise ja arenguga tegelemiseks? Lapse juhitud mäng pakub struktureeritud lähenemist, mis arendab laste enesekindlust ja iseseisvust – vähendades samal ajal käitumisprobleeme ja muutes su töö sujuvamaks ja nauditavamaks.
Kas oled mingilgi määral seotud 3-8-aastaste lastega, kelle käekäik on sulle oluline?
Kui sa vastasid "jah" kasvõi ühele ülaltoodud küsimustest...
Siis sa peaksid kindlasti proovima Lapse Juhitud Mängu – see on tõhus meetod, mis toetab nende emotsionaalset ja sotsiaalset arengut, vähendades samal ajal käitumisprobleeme.
Probleemide peamine allikas on see..
Lapsed käivad läbi erinevaid arenguetappe, kogevad elumuutusi, ja saavad keskkonnast infot.
Kui mõni nendest kogemustest mõjutab last negatiivselt, siis saavad tugeva löögi tema põhivajadused: armastus, turvalisus ja kuuluvus.
Ja kui keegi teda ei aita, hakkab ta neid vajadusi välja elama.
1. Arengulised etapid
Iga arenguetapp toob kaasa uusi vajadusi, sest lapse aju ja keha muutuvad ning tema vaimne võimekus ja arusaamad maailmast arenevad.
Näiteks 3-aastasel lapsel on tavaliselt suurem iseseisvusvajadus, kuid 5-aastasel lapsel on olulisem hoopis tunnustusvajadus.
2. Muutused elus
Näiteks uue pereliikme sünd, vanemate lahutus, lein, elukoha/lasteaia vahetus.
3. Keskkonnast tulev info
Uudised, Youtube, teised lapsed, täiskasvanute kõnelused, mängud.
(Eelkõige negatiivne info, nagu kriisid, sõjad, liiklusõnnutused, rahamured jne)
"Mul ei ole turvaline."
"Ma ei ole kaitstud."
"Mind ei armastata"
"Minust ei hoolita"
"Mind ei panda tähele."
"Ma ei saa hakkama."
"Minu mõtted ei ole olulised."
"Mind ei märgata."
"Minu soovidega ei arvestata."
Aga ta ei oska tundeid sõnadega väljandada...
Ta lihtsalt tunneb, et midagi on valesti.
Ja kuna ta ei oska küsida seda, millest tal puudu on, hakkab ta käituma viisil, mis annab talle selle tunde tagasi.
Käitumisprobleemid on lapse viis öelda: “Mul on midagi puudu”
Üks populaarsemaid probleemide allikaid on see...
Laps tunneb, et peale beebi sündi teda enam ei armastata või tema eest enam ei hoolitseta.
Ta ei tule sinu juurde ja ei ütle: “Ma tunnen, et ma pole sulle enam oluline.”
Selle asemel hakkab ta:
- kiusama õde/venda,
- jonni- või vihahoogude saatel oma tahtmist nõudma,
- agressiivselt käituma,
- hammustama, asju loopima,
- klammerduma, käsutama
- nõudma pidevalt sinu tähelepanu...
See pole “halb käitumine”, vaid tema katse saada täidetud need vajadused, millest tal puudus on.
Lapsed ei ole probleemsed – neil on probleemid, mida nad ei oska sõnadega väljendada.
Kui ta kedagi lööb või kiusab, saavutab ta kontrolli.
Kui ta jonnib või mängib abitut, saab ta su tähelepanu.
Ta leiab viise, kuidas oma vajadusi täita.
See ei ole meeldiv, aga ta ei oska teisiti.
Sinu armastus, tähelepanu ja lähedus on tema elu keskpunkt, ja ta püüab seda iga hinna eest endale võita – olgu siis hea või halva käitumise kaudu.
Lapsed ei vaja rohkem käskusid ega karistusi...
Nad ei pea õppima rohkem reegleid või hakkama “paremini käituma”.
Nad vajavad sinu tuge, mõistmist ja võimalust väljendada oma emotsioone ja sisemisi pingeid.
SIIN ON PROBLEEM:
Vanemad usuvad tihti, et nad annavad oma lastele piisavalt tähelepanu...
Aga kas sa päriselt annad?
Või kaasad oma lapse lihtsalt oma enda tegemistesse ilma, et võtaksid aega päriselt osaleda tema tegemistes?
Lahendus ei ole keelamine ega karistamine – vaid sihipärane lähedus.
Mäng on lapse viis kogeda maailma ja lahendada oma muresid.
See, kuidas sa temaga mängid ja aega veedad, on erinevus rahu ja kaose vahel kodus.
Sa võid juba praegu lapsega palju aega veeta – aga kas see aeg on päriselt tema jaoks?
Kas see aeg vastab tema sügavale vajadusele sinu armastuse ja tähelepanu järele?
JA SIIN ON SALADUS:
Sul ei pea olema rohkem aega, sa ei pea midagi muud lisama oma igapäevarutiini...
Sa pead lihtsalt õppima andma oma lapsele sihipärast, kvaliteetset aega.
Üks tund nädalas, täielikult tema juhtimisel, ja sa võidad tema südame.
USU MIND - MA EI ÜTLE SEDA KERGEKÄELISELT
Iga päev käib minu juures lapsi, kelle pärast vanemad hoiatavad mind...
"Ta ei räägi kellegagi."
"Ta pelgab võõraid."
"Ta ei tule kuskile üksinda."
Jne...
Enamasti läheb mul nendest "nähtamatutest piirangutest" üle ronimiseks aega ainult paar kohtumist.
Tihti ainult 15 minutit...
Ja pärast imestavad samad vanemad:
"Mis asja!? KUIDAS?"
"Esimest korda näen teda sellisena!"
Ja lapsed on pettunud:
"Miks ma nii vara ära pidin tulema?"
"Ma tahtsin ju veel mängida!!"
Ma olen laste jaoks täiesti võõras, aga nende peas muutun ma kiiresti üheks kõige olulisemaks inimeseks nende elus.
Mitte selle pärast, et mul on mõni supervõime või hea isikuomadus...
Vaid selle pärast, et ma mängin nendega nii, nagu mitte keegi, mitte kunagi ei ole mänginud.
Nii et usu mind - ma ei ütle seda kergekäeliselt...
Sa tõepoolest võidad tema südame.
Sa võid mõelda, et kuidas saab üks asi (Lapse juhitud mäng) nii paljusid probleeme lahendada..
Kõik lapsed on ju nii erinevad, eks?
Jah - aga tõde on see, et see ei lahendagi sadu erinevaid asju..
See lahendab ainult ühte probleemi: Täitmata vajadusi
Peaaegu kõik häirivad käitumismustrid tulevad ühest kohast - täitmata jäänud vajadustest.
See "halb käitumine", millest kõik räägivad, on lihtsalt täitmata jäänud vajaduste tagajärg.
Kui me täidame lapse vajadused, kaovad ka tagajärjed.
Kõik, mida sa vajad, on üks tund nädalas.
“Käitumisprobleemidest vabaks ühe tunniga nädalas” on tõestatud süsteem, mis õpetab sulle, kuidas lapse juhitud mängu abil lasta oma lapsel vabalt väljendada kõike, mida ta tunneb, samas seades kindlad piirid, mis annavad sulle rahuliku ja tasakaalus kodu.
Seda ei õpetata neile, see tuleb nende seest..
See on nende viis töödelda igapäevaelu ja suuri muutusi.
Nad panevad oma kogemused mängu ja õpivad seeläbi, kuidas maailmas toime tulla.
Söögitegemine
Lapsed mängivad tihti köögimänge, sest nad näevad, kuidas vanemad teevad süüa.
Nad matkivad, sest tahavad mõista seda, mis nende ümber toimub.
Beebimängud
Kui perre sünnib beebi, tahab vanem laps tihti mängida, et tema ise on beebi.
Ta püüab mõista, mida see uus roll perekonnas tähendab ja kuidas uues olukorras hakkama saada.
Autodega mängimine
Poisid hakkavad sageli mängima autodega, sest nad näevad, kuidas nende isa tegeleb autodega või näitab välja enda huvi autode vastu.
See on poiste viis olla seotud oma isa maailmaga.
Lapse juhitud mängu ajal sa tekitad tema ümber täiesti teise keskkonna...
Sa tekitad tema ümber sellise mulli, mille sees ta saab olla päriselt tema ise.
Ja kui ta saab olla tema ise, ilma keelamiseta, õpetamiseta ja hinnanguteta - siis ta saab kätte täpselt selle, millest tal parajasti puudu on.
Me ei saa lastega probleemidest rääkida, sest neil lihtsalt ei jätku veel nii palju sõnu...
Me peame nendega mängima.
Lapse juhitud mäng on see üks kindel süsteem, millega me saame aidata lapsel oma vajadusi täita, kohtudes tema maailmas - mängus.
Lapse juhitud mängu kaudu saame lahendada kõik need vajadused korraga.
Ja see pole lihtsalt teooria – see on praktika, mis on tõestanud oma mõju maailmas juba rohkem kui 100 aastat.
Täidame tema turvalisusvajaduse...
Laps paneb oma mõtted mängu ja me aitame tal neid mängus läbi töötada nii palju, kui tal on seda vaja teha.
Täidame tema armastuse ja kuuluvuse vajaduse...
Laps tunneb, et ta on nähtav ja oluline, sest sina keskendud 100% temale ilma segajateta.
Sina ja sinu tähelepanu on kõik, millest ta hoolib.
Täidame tema tunnustusvajaduse...
Ta tunneb, et tema mõtted ja otsused on olulised ja et teda märgatakse.
Ta saab mängu kontrollida ja juhtida nii, nagu teda iga päev juhitakse.
Kui laps tunneb end armastatult, turvaliselt ja olulisena, kaovad tema vajadus jonnida, kiusata või agressiivselt käituda.
Ta ei pea enam kasutama häirivaid viise, et sinu tähelepanu võita.
Oli kaunis ja karge märtsikuu hommik...
Viis lühikest aastat tagasi...
Kui ma registreerisin enda väikese ettevõtte, sooviga hakata lastele pakkuma mänguteraapiat.
Ma olin ikka veel poole kohaga lasteaias tööl, sest ma ei olnud kindel, kas keegi minu teenuseid tahab.
Ma rentisin väikese 10-ruutmeetrise ruumi...
Küsisin sõpradelt ja tuttavatelt kasutatud mänguasju...
Kui tuttavad said otsa, käisin läbi kirbuturge ja realiseerimiskeskuseid.
Helistasin iga päev linnadesse ja valdadesse, et reklaamida mänguteraapiat ja lapse juhitud mängu..
Algus oli raske... aga kohe, kui esimesed tulemused ennast näitama hakkasid, läks sõna "Lapse juhitud mäng" levima.
Möödusid mõned kuud ja mul olid kõik ajad täis, järjekorrad uksest välja..
Kõik tahtsid enda lapsed minu juurde mängima tuua.
Lõpuks tulin lasteaiast ära, et täiskohaga mänguteraapiat pakkuda.
Tänase päevani on minu järjekorrad mitme kuu pikkused.
Minu juurde saadavad lapsi emad, isad, õpetajad, sotsiaaltöötajad, lastekaitse, rajaleidja ja paljud teised.
Aga nagu ma ütlesin, siis 92% lastest, kes minu juurde jõuavad, ei vaja minu abi...
Nad vajavad lihtsalt kedagi, kes nendega mängiks..
Nad vajavad üks-ühele tähelepanu.
Nad vajavad lapse juhitud mängu...
Miks on oluline lasta lapsel oma tundeid vabalt väljendada? (See meetod annab lapsele võimaluse tegeleda oma tunnete ja käitumisega turvalises keskkonnas.)
Praktilised nõuanded lapsega tugeva ja usaldusliku sideme loomiseks. (See lähenemine annab lapsele turvatunde ja tugevdab vanema-lapse suhet)
Kuidas kasutada lapse loomulikku mängusoovi lahenduste leidmiseks?
(Õpi, kuidas lihtsa mängu abil avab laps oma mõtted ja tunded.)
Kus peitub see “salajane tööriist”, mis aitab avastada lapse tõelised mured ja lahendada need enne, kui probleemid süvenevad? (Kujutle, et pääsed lapse mõtete ja tunnete juurde läbi mängu.)
“Turvatunde ankurdamine” – praktiline viis, kuidas kasutada lapse lapsega koos mängimist tema rahustamiseks ja enesekindluse kasvatamiseks ka väljaspool kodu!
“Mängureeglite loomejõud” – loo lapsele turvaline ja struktureeritud mängukeskkond, kus tema saab olla juht, rahuldades oma juhtimisvajaduse ja tuues koju rahu.
“1:1 tähelepanu” meetod, (õpi ära meetod, mille kaudu anda lapsele tähelepanu nii, et ta ei nõuaks seda ebasobival ajal.)
600+ vanemat ja spetsialisti üle Eesti.
Strateegiline üks-ühele aeg
Põhivajadused täidetud
Hirmud ületatud
Käitumisprobleemid lahendatud
Tavahind: 39.99€
Täna ainult 16.95€
Telli e-raamat ja alusta juba täna:
Minu 3a laps hakkas näitama märke "kohutavast kolmesest", ma tahtsin oma nunnut tagasi ja sain. Pure magic, ma tean!
Aitäh, et võtsid aega selle lehe lugemiseks, ja ootan põnevusega, et sinu edusammudest peagi kuulda!
Tiia Randpere
Oo, sa jõudsidki siia – kõige mõnusamasse ja hubasemasse ossa, PS lõigu juurde.
Ja juhuks, kui oled üks neist, kes lihtsalt loeb kiirelt lõppu, siis siin on sulle kokkuvõte:
Ma annan sulle 59-leheküljelise e-raamatu...
Selles raamatus annan sulle TÄPSE 3-sammulise "Lapse Juhitud Mängu" süsteemi, mida ma igapäevaselt oma töös kasutan.
See süsteem on loodud selleks, et saada jagu käitumisprobleemidest ja toetada lapse emotsionaalset arengut, enesekindlust ja sotsiaalseid oskusi - turvaliselt, mänguliselt ja tulemusrikkalt.